Sertraliin: milleks kasutatakse, annustamine ja kõrvaltoimed

Mis ravim on sertraliin ja kuidas see toimib

Sertraliin kuulub selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite ehk SSRI rühma. Ravim aeglustab serotoniini tagasihaaret närvirakku, mistõttu selle vahendajaaine hulk närvirakkude vahelises ruumis suureneb. Muutus närviülekandes algab kiiresti, kuid kliiniline mõju meeleolule ja ärevusele kujuneb tunduvalt aeglasemalt.

Just see ajaline vahe põhjustab kõige sagedasema arusaamatuse. Esimestel päevadel tunneb inimene sageli iiveldust, sisemist rahutust või unehäiret, aga leevendust veel mitte. Ravi omal käel katkestamine just sel hetkel tähendab, et kõrvaltoimed on läbi elatud ilma oodatud kasuta.

Sertraliin ei ole rahusti ega uinuti. See ei toimi ühekordse, vajaduse korral võetava annusena ja seda ei kasutata hetkelise ärevushoo mahavõtmiseks. Ravim toimib ainult pideval igapäevasel kasutamisel.

Sertraliini turustatakse tablettidena mitmes tugevuses. Sobiva tugevuse ja manustamise aja valib arst, arvestades näidustust, kaasuvaid haigusi ja teisi kasutatavaid ravimeid.

Millal sertraliini määratakse

Peamised näidustused on depressioon ja ärevushäired. Ravimit kasutatakse ka olukordades, kus ärevus on püsiv ja häirib igapäevast toimetulekut, näiteks paanikahäire või obsessiiv-kompulsiivse häire korral. Täpse näidustuse ja toimeaine valiku otsustab arst.

Diagnoos ei põhine ühelgi üksikul sümptomil ega veebitestil. Arst hindab kaebuste kestust ja raskusastet, mõju tööle, suhetele, unele ja isule ning seda, kas taga võib olla kehaline põhjus. Kilpnäärme alatalitlus, aneemia, vitamiinipuudus või mõne teise ravimi kõrvaltoime võivad anda depressiooniga sarnase pildi.

Ravimi valik sõltub varasemast ravikogemusest, kaasuvatest haigustest, teistest ravimitest ja talutavusest. Sama diagnoosi korral võib ühele inimesele sobida sertraliin ja teisele mõni muu toimeaine, näiteks /ravimid/estsitalopraam/ lehel kirjeldatu.

Osa inimeste puhul on esmavalik psühhoteraapia või psühhoteraapia ja ravimi kombinatsioon. Ravimiravi ei ole ainus võimalus ja selle üle otsustatakse koos patsiendiga.

Annustamine ja ravi kestus

Ravi alustatakse tavaliselt väiksema annusega, mida arst vajaduse korral järk-järgult suurendab. Selline alustamine vähendab kõrvaltoimeid ravi esimestel päevadel. Annuse ja suurendamise tempo määrab alati arst, seetõttu ei too me sellel lehel milligrammides soovitusi.

Ravi kestust ei mõõdeta päevades. Pärast seisundi paranemist jätkatakse ravi tavaliselt veel pikemat aega, sest liiga varane lõpetamine suurendab haiguse taastekke tõenäosust. Lõpetamise aja otsustab arst koos patsiendiga.

Sertraliini ei tohi järsku ära jätta. Äkilisel katkestamisel võivad tekkida ärajätunähud: pearinglus, elektrilöögi taolised aistingud, unehäired, ärrituvus ja iiveldus. Annust vähendatakse arsti juhendamisel astmeliselt.

Kui üks annus jäi võtmata, ei võeta järgmisel korral kahekordset annust. Kui tablette jäi võtmata rohkem kui korra, tasub ravi jätkamise osas küsida nõu arstilt või apteekrilt.

Kõrvaltoimed ja mida ravi alguses jälgida

Kõige sagedamini kirjeldatakse iiveldust, kõhulahtisust, peavalu, suukuivust, unehäireid, väsimust, higistamist ja seksuaalfunktsiooni häireid. Osa neist nähtudest leeveneb esimeste ravinädalate jooksul, osa võib püsida kogu ravi vältel ja anda põhjuse ravimit vahetada.

Ravi alguses ja iga annuse muutmise järel võivad ärevus ja sisemine rahutus ajutiselt tugevneda. Sel ajal võivad tekkida või süveneda enesevigastamise ja enesetapumõtted, kõige märgatavamalt noorukitel ja noortel täiskasvanutel. Just seetõttu on ravi alguses vaja tihedamat kontakti arstiga ja lähedaste tähelepanu.

Harv, kuid ohtlik seisund on serotoniini sündroom. Selle tunnused on tugev rahutus, lihaste jäikus või tõmblused, värisemine, palavik, kiire pulss ja segasus. Nende nähtude korral tuleb ravimi võtmine lõpetada ja pöörduda viivitamata arsti poole või helistada hädaabinumbril 112.

Sertraliin võib suurendada verejooksu riski, eriti koos põletikuvastaste valuvaigistite või verd vedeldavate ravimitega. Ebatavaliste verevalumite teke, korduv ninaverejooks, must väljaheide või veri okses on põhjus arstiga ühendust võtta.

Koostoimed, alkohol ja rasedus

Sertraliini ei kombineerita MAO inhibiitoritega. Serotoniini sündroomi riski suurendavad ka teised serotonergilised ained: mõned migreeniravimid, tramadool, teatud antidepressandid ja käsimüügis olev naistepuna. See, et preparaat on taimne või käsimüügist ostetud, ei tähenda, et kombinatsioon oleks ohutu. Rääkige arstile kõigist ravimitest ja toidulisanditest, mida kasutate.

Alkohol ei ole ravi ajal soovitatav. Alkohol süvendab väsimust ja halvendab meeleolu ning raskendab arstil hinnata, kas seisundi muutus tuleneb ravist või tarvitamisest.

Raseduse ja imetamise korral tehakse otsus alati individuaalselt, kaaludes ka ravimata depressiooni riski ema ja lapse tervisele. Kui rasedus selgub ravi ajal, ei tohi ravimit omal käel ära jätta, vaid tuleb võtta ühendust arstiga.

Ravi alguses ja annuse muutmise järel võivad tähelepanuvõime ja reaktsioonikiirus väheneda. Autojuhtimisel ja masinatega töötamisel tasub sellega arvestada, kuni on selge, kuidas ravim teile mõjub.

Mida ravi ajal tasub ise jälgida

Ravi kulgu on lihtsam hinnata, kui patsient paneb muutused kirja. Kasulik on märkida, millal ravim võeti, kuidas möödus uni, milline oli meeleolu päeva jooksul ja kas tekkis kõrvaltoimeid. Nädalate kaupa vaadates on muutus sageli nähtav ka siis, kui iga üksik päev tundub ühesugune.

Eraldi tasub jälgida ärevuse taset ravi esimestel nädalatel ja pärast iga annuse muutmist. Kui rahutus tugevneb, on see teave, mida arst vajab, mitte märk sellest, et ravi tuleks kohe omal käel lõpetada.

Märkmed aitavad ka vestlusel arstiga. Konkreetne kirjeldus, näiteks et iiveldus kestis esimesed poolteist nädalat ja seejärel taandus, annab rohkem infot kui üldine hinnang, et ravim ei sobinud.

Jälgimise juurde kuulub ka see, kas ravimit on võetud regulaarselt. Ebaühtlane võtmine muudab ravivastuse hindamise ebatäpseks ja võib tekitada mulje, et toimeaine ei sobi, kuigi tegelik põhjus on mujal.

Miks meie sertraliini retsepti ei väljasta

Ütleme selle kohe välja: meie ei väljasta sertraliini ega ühegi teise antidepressandi retsepti ja me ei paku psühhiaatrilist ravi. Sellel lehel olev teave on hariv ja mõeldud ravi paremaks mõistmiseks, mitte ravimi tellimiseks.

Põhjus on sisuline, mitte tehniline. Antidepressandi alustamine, annuse muutmine ja ravivastuse hindamine eeldavad korduvat kontakti ning seisundi ja enesetapuriski jälgimist just sel ajal, kui risk on suurim. Vormi alusel tehtav ühekordne kaughindamine seda ei asenda ja me ei taha jätta muljet, nagu asendaks.

Kui sertraliin on teile juba määratud ja ravim hakkab otsa saama, pöörduge ravi määranud arsti või oma perearsti poole. Eestis liigub retsept elektrooniliselt ja apteek näeb seda isikukoodi alusel; sellest, kuidas see süsteem töötab ja mille poolest erineb teises liikmesriigis välja kirjutatud retsept, kirjutame lähemalt lehel /digiretsept/.

Kui kaebused on järsult süvenenud, kui on tekkinud enesetapumõtted või kui te ei tunne end turvaliselt, ärge jääge ootama järgmist vastuvõtuaega. Pöörduge kohe arsti poole või helistage hädaabinumbril 112.

Kes selle lehe koostas

Sisu koostas ja vaatas meditsiiniliselt üle lek. Damian Wojno, Poolas registreeritud arst, PWZ nr 3211301, MEDINOW Sp. z o.o. Arstil ei ole Eesti tervishoiutöötajate registrisse kantud kutsetunnistust; ta tegutseb Poolas välja antud loa alusel.

Teenuse osutaja on MEDINOW Sp. z o.o. (Olsztyn, Poola). Me ei ole seotud Terviseameti, Ravimiameti ega Tervisekassaga ning meie tegevus ei ole ühegi nimetatud asutuse poolt kaetud.

See tekst on üldine teave ega asenda konkreetse patsiendi hindamist. Ravimi täpne info on pakendi infolehel ja Ravimiameti ravimiregistris. Ravi hindab ja jälgib alati arst koos patsiendiga.