Kõrvetised ja refluks: põhjused ja mis aitab
Kõrvetised on kõrvetav tunne rinnaku taga, mis tõuseb ülakõhust ülespoole ja tekib tüüpiliselt pärast söömist, pikali heites või ettepoole kummardades. Aeg-ajalt esinevad kõrvetised on tavalised ega tähenda haigust. Kui need korduvad, häirivad und või igapäevaelu, räägitakse reflukshaigusest ja siis vajab olukord hindamist. Osa kaebusi, mis tunduvad kõrvetistena, ei tule söögitorust üldse, mistõttu mõnda sümptomit ei tohi kodus proovida välja ravida. Sellel lehel selgitame, mis refluksi soodustab, mis aitab ja millal on vaja arsti või erakorralist abi.
Mida kõrvetised tähendavad
Kõrvetiste taga on maosisu tagasivool söögitorru. Söögitoru limaskest ei ole happele vastupidav ja sealt tulebki kõrvetav tunne rinnaku taga. Paljud tunnevad lisaks hapu või mõru maitset suus, toidu tagasitõusmist ja survet ülakõhus.
Tüüpiliselt tekivad kaebused pärast rasket või hilist einet, pikali asendis ja ettepoole kummardudes. Öine ärkamine kõrvetiste või köhahoo tõttu on sagedane märk, et tagasivool on püsiv, mitte juhuslik.
Refluks ei avaldu alati kõrvetistena. Osal inimestel on ainsaks kaebuseks krooniline kuiv köha, kähedus hommikuti, kurgus paikneva klombi tunne või hammaste emaili kulumine. Just need juhud jäävad kõige sagedamini kaua tähelepanuta.
Oluline on teada, et kaebuste tugevus ja söögitoru limaskesta seisund ei käi alati käsikäes. Tugevate kaebustega inimesel võib limaskest olla terve ja väheste kaebustega inimesel võib esineda põletik. Seetõttu otsustab uuringute vajaduse arst, mitte kaebuse tugevus üksi.
Miks hape üles tõuseb
Söögitoru ja mao vahel on sulgurlihas, mis peaks hoidma maosisu allpool. Kui see lihas lõtvub sagedamini kui peaks või kui mao ülaosa on nihkunud läbi diafragma söögitoruava, satub hape kergemini üles.
Soodustavad tegurid on üsna igapäevased: ülekaal, suured ja rasvased söögikorrad, hiline õhtusöök, alkohol, suitsetamine, pingul rõivad ning rasedus. Osal inimestel kutsuvad kaebusi esile kohv, šokolaad, tsitruselised või vürtsikas toit, kuid see on individuaalne ja üldist keelunimekirja ei ole mõtet pähe õppida.
Kaebusi võivad süvendada ka ravimid. Põletikuvastased valuvaigistid, nagu /ravimid/ibuprofeen/, võivad ärritada mao limaskesta; sarnane toime on mõnel vererõhu- ja luuhõrenemise ravimil. Määratud ravimi ärajätmist ei otsusta patsient ise, vaid arst, kes selle määras.
Eraldi seisavad maohaavand ja Helicobacter pylori nakkus. Need ei ole sama mis refluks, kuigi kaebused võivad sarnaneda. Nende kindlakstegemiseks on eraldi uuringud ja ravi, mida ei valita kaebuste kirjelduse põhjal.
Hoiatusmärgid, mille puhul ei oodata
On kaebusi, mille puhul ei ole õige alustada käsimüügiravimist. Pöörduge arsti poole, kui neelamine on raskendatud või valus, kui toit jääb kurku kinni, kui kaal langeb ilma selge põhjuseta, kui esineb korduv oksendamine, aneemia või kui kaebused algavad esmakordselt vanemas eas.
Kiiret hindamist vajavad verine oksendamine, kohvipaksu meenutav okse ja must tõrvjas väljaheide. Need viitavad verejooksule seedetraktis ja neid ei jälgita kodus.
Eraldi tuleb nimetada rinnavalu, mis ei pruugi olla söögitorust. Suruv või pigistav valu rinnus, mis kiirgub kätte, lõuga või selga, tekib pingutusel või kaasneb higistamise, õhupuuduse või iiveldusega, võib olla südame päritolu. Sellises olukorras helistage hädaabinumbril ja ärge proovige kaebust kõrvetistevastase vahendiga vaigistada.
Kui kaebused ei taandu mõistliku aja jooksul või kui ravimit on vaja pidevalt, hindab arst, kas on vaja gastroskoopiat või muid uuringuid. Seda otsust ei tehta veebivormi põhjal.
Elustiil ja käsimüügiravimid
Enne ravimeid tasub proovida muudatusi, mis paljudel tõesti aitavad: väiksemad söögikorrad, viimane söögikord mitu tundi enne magamaminekut, voodi peaotsa tõstmine, kehakaalu vähendamine ülekaalu korral ja suitsetamisest loobumine. Neid soovitusi korratakse sageli, kuid nende mõju on reaalne just öiste kaebuste puhul.
Käsimüügis on antatsiidid ja alginaadid, mis leevendavad kiiresti ja sobivad juhuslike kaebuste korral. Alginaat moodustab maosisu peale kihi, mis takistab tagasivoolu, antatsiid seob juba tekkinud hapet. Need vahendid ei mõjuta haiguse põhjust ja on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks.
Osades pakendites on käsimüügis saadaval ka väikeses annuses prootonpumba inhibiitor. Probleem ei ole nende ohutuses, vaid selles, et pikaajaline iseravimine võib varjata kaebust, mis vajaks uurimist. Kui vahendit läheb vaja pidevalt, on see märk, et olukorda peab hindama arst.
Apteegis tasub üle rääkida, milliseid ravimeid te juba kasutate. Osa kõrvetistevastaseid vahendeid mõjutab teiste ravimite imendumist ja seda on lihtsam vältida kui hiljem lahendada.
Prootonpumba inhibiitorid: kuidas neid kasutatakse
Prootonpumba inhibiitorid vähendavad maohappe tootmist ja on reflukshaiguse ravis kõige sagedamini kasutatav rühm. Eestis müügil olevate ravimite hulka kuuluvad /ravimid/omeprasool/ ja /ravimid/pantoprasool/. Neid võetakse tavaliselt enne sööki ja täielik toime kujuneb mõne päeva jooksul, mitte kohe esimesest tabletist.
Ravi pikkus sõltub näidustusest. Osal patsientidest piisab piiratud kestusega kuurist, teised vajavad ravi püsivalt, näiteks põletiku või verejooksu riski tõttu. Just seetõttu vaadatakse pikaajalise kasutamise vajadus aeg-ajalt üle: küsimus ei ole selles, kas ravim on lubatud, vaid selles, kas näidustus kehtib endiselt.
Koostoimeid tuleb arvestada. Näiteks omeprasooli ja teatud verd vedeldavate ravimite koos kasutamine vajab tähelepanu ning pikaajalisel kasutamisel jälgitakse mõnda näitajat veres. Ravimite ohutusteavet avaldavad Ravimiamet ja Euroopa Ravimiamet.
Ärge lõpetage pikaajalist ravi järsult omal käel. Osal inimestel tekib pärast äkilist lõpetamist hape tagasilöök ja kaebused muutuvad ajutiselt tugevamaks kui enne ravi. Lõpetamise viisi arutage arstiga, kes ravi määras.
Kui ravi juba käib: mida arst pikendamisel hindab
Kui diagnoos on pandud ja ravi on stabiilne, on retsepti pikendamine mõistlik. Arst vaatab, milline on toimeaine ja annus, kui kaua ravi on kestnud, kas kaebused on kontrolli all ning kas on ilmnenud midagi, mis nõuaks uut hindamist. Hoiatusmärkide olemasolu tähendab, et pikendamise asemel on vaja läbivaatust.
Meie teenus toimib nii: patsient täidab vormi ja arst hindab seda hiljem ilma otsekontaktita. Retsepti saab taotleda ravimile, mida juba võtate, või uuele ravimile; uue ravimi puhul otsustab arst kaebuste põhjal, kas ravi alustamine ilma läbivaatuseta on sobiv. Videokõnet, telefonivestlust ega reaalajas vestlust ei toimu. Arst on registreeritud Poolas. Arstil ei ole Eesti tervishoiutöötajate registrisse kantud kutsetunnistust; ta tegutseb Poolas välja antud loa alusel.
Hindamine maksab teenusel „Retsept veebis" /retsepti-pikendamine/ 19,90 eurot ja soovi korral saab lisada prioriteedi tasu 8,90 eurot. Tasu katab arstliku hindamise, mitte ravimit ennast, mille eest tasutakse apteegis eraldi. Kui arst keeldub meditsiinilisel või õiguslikul põhjusel, kuulub tasu tagastamisele. Kui arst küsib dokumente, on patsiendil nende esitamiseks vähemalt 7 päeva; vastuse puudumisel saadame meeldetuletuse ja patsiendi palvel pikendame tähtaega. Kui hindamist ei õnnestu ka siis lõpule viia, tagastame kogu tasu.
Vormi täites tasub kirja panna toimeaine nimi, annus ja senine kasutusskeem ning nimetada kõik teised ravimid. Mida täpsem on info, seda vähem on vaja täiendavaid küsimusi.
Kuidas retsept apteeki jõuab
Eesti digiretsept kantakse retseptikeskusesse ja apteek näeb seda isikukoodi alusel. Meil sellele süsteemile juurdepääsu ei ole ja me ei kanna sinna midagi. Meie väljastatav dokument on teistsugune: piiriülene retsept PDF-vormis, mis saadetakse e-postiga. PIN-koodi sellega ei kaasne.
Sellise retsepti vorm tuleneb komisjoni rakendusdirektiivi 2012/52/EL lisast ja teises liikmesriigis tunnustamise alus on direktiivi 2011/24/EL artikkel 11. Retseptil on muu hulgas patsiendi nimi ja sünniaeg, ravimi toimeaine rahvusvahelise mittekaubandusliku nimetusena, väljakirjutaja nimi, kontaktandmed ja riik ning allkiri. Patsient läheb apteeki väljatrüki või failiga.
Ravimi väljastamise üle otsustab apteeker. Tal on õigus väljastamisest keelduda, näiteks kui andmed on puudulikud või kui ravimit ei ole saadaval. Narkootilised ja psühhotroopsed ained on sellest teest välja jäetud direktiivi 2011/24/EL artikli 11 lõike 6 alusel.
Pikemalt on see teema lahti kirjutatud lehel /digiretsept/.
Kas kõrvetised on ohtlikud?
Aeg-ajalt esinevad kõrvetised on tavalised ega tähenda haigust. Muret tekitab olukord, kus kaebused korduvad pikalt, häirivad und või vajavad pidevat ravimit. Sellisel juhul hindab arst, kas söögitoru limaskest on kahjustatud ja kas on vaja uuringuid. Neelamisraskus, kaalulangus, verine oksendamine või must väljaheide tähendavad, et hindamine ei tohi viibida.
Kas prootonpumba inhibiitorit võib võtta pidevalt?
Osal patsientidest on pikaajaline ravi põhjendatud ja vajalik, näiteks põletiku või verejooksu riski tõttu. Teistel piisab lühemast kuurist. Kuna näidustus võib aja jooksul muutuda, vaadatakse pikaajalise kasutamise vajadus aeg-ajalt üle. Otsuse ravi jätkamise, muutmise või lõpetamise kohta teeb arst, mitte patsient omal käel.
Kuidas eristada kõrvetisi südamevalust?
Kindlalt eristada ei saa ainult tunde järgi ja see ongi põhjus, miks rinnavalu võetakse tõsiselt. Suruv valu, mis tekib pingutusel, kiirgub kätte, lõuga või selga või millega kaasneb higistamine, õhupuudus ja iiveldus, võib olla südame päritolu. Sellises olukorras tuleb helistada hädaabinumbril, mitte proovida kaebust kõrvetistevastase vahendiga vaigistada. Kui kahtlete, käituge nii, nagu oleks tegemist südamega.
Kas te pikendate refluksiravimi retsepti veebis?
Jah, kui ravi on juba määratud, diagnoos on olemas ja olukord on stabiilne. Kui refluksiravim oleks teile uus, kirjeldage vormis kaebusi ja arst otsustab, kas ravi alustamine ilma läbivaatuseta on sobiv. Patsient täidab vormi ja arst hindab seda hiljem ilma otsekontaktita, videokõnet ega telefonivestlust me ei paku. Kui vormist ilmneb hoiatusmärk või pole selge, kas ravi on põhjendatud, ei ole tulemuseks retsept, vaid soovitus pöörduda arsti juurde kohapeal.
Kas apteek võtab teie retsepti vastu?
Väljastamise üle otsustab apteeker ja tal on õigus keelduda. Piiriülese retsepti aluseks on direktiivi 2011/24/EL artikkel 11 ning andmed, mis on nõutud komisjoni rakendusdirektiivi 2012/52/EL lisas. Tegemist ei ole Eesti digiretseptiga, mistõttu apteeki tuleb minna väljatrüki või failiga ja kaasa võtta isikut tõendav dokument. Narkootilised ja psühhotroopsed ained on sellest teest välja jäetud.